Arm on teatud sügavusega haava korral paratamatu tagajärg. Ainult naha peamisi kihte (epidermist) puudutavad vigastused paranevad aga arme jätmata. Seega kui vigastus ei ole pelgalt pinnapealne, vaid jõuab sügavamale ning tungib pärisnaha sisse, moodustub arm.
Armistumise põhjused
Sügavamate haavade – ja seega ka armide – tekkepõhjused on sama mitmekesised kui elu ise. Need tekivad sageli sisselõigete, torkehaavade või hammustuste tagajärjel. Sügavaid, armide moodustumisega lõppevaid haavu võivad põhjustada ka kuumusest tingitud vigastused, näiteks põletused ja kõrvetused või kemikaalipõletused, mis on tingitud agressiivsete kemikaalide nahale.
Vähem nähtava armiga on lihtsam elada
Peaaegu igaühel tekib varem või hiljem mõni arm. Haav võib vigastuse ulatuses sõltuvalt olla vägagi märgatav. Mõned inimesed arvavad, et haavad ei sega neid pelgalt füüsiliselt, vaid tunnevad end nende tõttu ka vähem atraktiivsena. Seda tuleb eelkõige ette juhul, kui armid tekivad kohtadesse, mida on raske katta – näole, kaelale või kätele.
Seetõttu on eriti tähtis alustada varakult armiraviga – et arm jääks näha minimaalselt ning inimese kehakuvand jääks positiivseks.
